Blogi eesmärk

Meie blogi eesmärk on, et saada rohkem infot Tabivere valla  kihelkondatest ja kohanimedest.

Tabivere valla kohanimed

Tabivere valla kohanimed

Eesti keele Instituudi kohanimede registris on Tabivere vallas on 25 kohanime ja sellest on neli vere-lõpulist kohta

Mida tähendab kohanimedes vere-lõpp?

See ei ole täpsemalt välja selgitatud kuid on mitmeid olekusi:

 * See on tulnud sõnas veri. arvatakse ,et need on  kohad, kus on toimunud äge lahing või liikunud mõõgast veristatud jalaga Kalevipoeg, saanud surma ta hobune või juhtunud midagi muud verist.

  Sellised muistendid on suhteliselt hilised, tekkinud ilmselt ajal, mil vere-osise tähendus oli rahva mälus juba tuhmunud.

 *  A. Lauringsoni mõtles, et vere lõpulise kohanimed tähendavad rauamaaki ehk sela kus on vere lõpiline kohanimi siis seal leiab heat raua allikat.


*Tuleb sõnast "Kogukond Vana- Venes". Sarnase tüvega lisandunud sõna "nöörimaa". Seotud nöörimaadega.


*Sarnased Eesti sõnakeele kujul leitud idaslaavi keeles "vertja"


*Mrikeelne sõna tähendusega "koht"


*Käsitlevates homonüümides kohanimedes peitub sõna veer "äär", mis on laskunud läti keelde "veris,vere, vera"


*Teadlased kes uurisid Rakveret said teada Soome sõnaraamatust, et Rahcavuori on "voor, voore" ehk etümoloogia hülgas vere-komponendiga "voore- vore"




Pühaku järgi on saanud Maarja- Magdaleena endale nime.




Vahepeal oli Tabivere nimi Voldi sai endale nime mõisaomanikult Wolffelist, Ja on siia maani alles aga Tabivere piiri peal. Tabiverek protesteerisid ümbruskonna elanikud ja muuseas ka Sootaga vallanõukogu, raudteevalitsusele saamiseks selgus esitus Tartu maakonnavalitsuselt protsestid "Voldi asendamist Tabiverega soovitas Akadeemiline Emakeeleselts".

Kohanimed mille järgi tehtud pildid

Puzzle

See mis pildil on äksi kihelkona kirikhttp://www.jigsawplanet.com/?rc=play&pid=303ac49bba78

 Maarja- magdaleen kihelkona kirik http://www.jigsawplanet.com/?rc=play&pid=017c984d4bf2

Eestimaa http://www.jigsawplanet.com/?rc=play&pid=035a7c4e8031

Kihelkonnad

Kihelkonnad

Alates 1860ndatest aastatest kuni kaasajani kihelkonna tähtsus haldüksusena järk-järgult vähenes.

Muinas-Eesti jagunes maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Sõna kihelkond pärineb germaani sõnatüvest "kihl" või "kihel", mis tähendas kokkulepet või lepingut, sama tüvega on seotud ka kihluma ja kihla vedama.

Iga kihelkonna keskuseks oli kirik.

Seega on tegemist kokkulepetel toimuva kogukondliku ühendusega. Kihelkond hoiab ja toidab piirkondlikku eripära - kogu pärimuskultuur.

Alates 1860ndatest aastatest kuni kaasajani kihelkonna tähtsus haldüksusena järk-järgult vähenes.

Kokku oli plaanis riigi maanteedele paigaldada 1214 kihelkonnatähist. Sildid olid kavandatud nii, et kohalikel teedel liiklevatel inimestel tekiks ettekujutus, kuidas kihelkonnapiir maastikus kulgeb.

2009. aasta oktoobris valmis kaardikirjastuse Regio, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Päevalehe ja GO Reisiajakirja koostöös kogu Eesti territooriumi hõlmav kihelkondade kaart.
Eestis on 106 kihelkonda.

Allikad:

http://www.mois.ee/kihel/

Jõgevamaa  kihelkonnad LK 9

http://www.erm.ee/et/Avasta/Kihelkonnad

App: http://learningapps.org/display?v=pumfs8j7315

Eesti 20. sajandi kihelkonnad alguse seisuga.

Äksi kihelkonnad

Äksi kihelkonnad

Äksi kihelkonda  on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1443. aastal. Samas asukohas on olnud varem mitu puust kirikut, mis on sõdades või tulekahjus hävinud.

Äksi aladel on olnud 11 mõisat - 1 kirikumõis, 8 rüütlimõisast peamõisat, 1 linnamõis ning 1 riigimõis. Sellele lisandus 7 karjamõisat. Kihelkonna alad on jaotatud kaasaegse Jõgeva- ja Tartumaa vahel; kihelkonnakeskus asub Tartumaal maakonna piiri lähedal. Aastal.1815-1832 oli Äksi pastor Otto Wilhelm Masing. Läti Hindreku andmetel on ristiusu kuulutajad eriti tegevuses olnud 1220. aastal, mil ka Läti Hindrek ise Saadjäve ümbruses on ristinud 300 inimest.

(Äksi kirikus)

Äksi Püha Andrese kirik hävis 17. sajandil ning ehitati uuesti üles 1652. aastal, mille venelased taas põletasid 1656. aastal. 13 aastat hiljem asuti jälle kiriku püstitamisel, mille venelased 1762. aastal uuesti maha põletasid. Praegune kirik on ehitatud 1728.—1730. a.

Äksi kirik

Minu mäng;

http://LearningApps.org/display?v=p0g87aarj15

Allikad:

http://www.mois.ee/kihel/aksi.shtml

(Eesti kultuuriloo õppematerjal   lk 42) Tabivere mõis ja Tabivere tuulik

http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19430827.2.21