Äksi kihelkonnad
Äksi kihelkonda on kirjalikes allikates esimest korda mainitud 1443. aastal. Samas asukohas on olnud varem mitu puust kirikut, mis on sõdades või tulekahjus hävinud.
Äksi aladel on olnud 11 mõisat - 1 kirikumõis,
8 rüütlimõisast peamõisat, 1 linnamõis ning 1 riigimõis. Sellele lisandus 7 karjamõisat. Kihelkonna alad on jaotatud kaasaegse Jõgeva- ja Tartumaa vahel; kihelkonnakeskus asub Tartumaal maakonna piiri lähedal.
Aastal.1815-1832 oli Äksi pastor Otto Wilhelm Masing.
Läti Hindreku andmetel on ristiusu kuulutajad eriti tegevuses olnud 1220. aastal, mil ka Läti Hindrek ise Saadjäve ümbruses on ristinud 300 inimest.
|  |
(Äksi kirikus)
Äksi Püha Andrese kirik hävis 17. sajandil ning ehitati uuesti üles 1652. aastal, mille venelased taas põletasid 1656. aastal. 13 aastat hiljem asuti jälle kiriku püstitamisel, mille venelased 1762. aastal uuesti maha põletasid. Praegune kirik on ehitatud 1728.—1730. a.
Äksi kirik
Minu mäng;
http://LearningApps.org/display?v=p0g87aarj15
Allikad:
(Eesti kultuuriloo õppematerjal lk 42) Tabivere mõis ja Tabivere tuulik
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19430827.2.21
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar